Lemmikloom ei ole lihtsalt loom. Ta on pereliige, sõber ja sageli ka meie kõige ustavam kaaslane. Seetõttu on lemmiku surm paljude inimeste jaoks üks valusamaid kaotusi elus. Kahjuks ei mõista kõik seda leina. Sageli kuuleb lauseid nagu “see oli ju ainult loom”. Tegelikult võib lemmiku kaotus tekitada sama tugevaid emotsioone nagu lähedase inimese kaotus. Kui…
Pikad jalutuskäigud, porised metsarajad ja päikeselised päevad on kohe käes. Aga koos kevadega tulevad ka puugid, karvavahetus, liigeste suurem koormus ja hooajalised tervisemured. Kas sinu koer on kevadeks valmis?
Varjupaigast adopteeritud koer saab võimaluse alustada täiesti uut elu. Kuid koos turvalise kodu ja hooliva perega võib kaasa tulla ka mineviku pagas – hirmud, stress, traumad ning mõnikord ka füüsiline valu. Paljud päästetud koerad on kogenud ebastabiilset keskkonda, hooletusse jätmist või isegi väärkohtlemist. Seetõttu ei pruugi nad uues kodus kohe lõdvestuda. Uue omaniku roll on…
Talv võib olla koerale rõõmus aeg, kuid külm, libedus ja linnakeskkond toovad kaasa mitmeid terviseriske. Teadlik omanik saab ennetada suure osa talvistest probleemidest.
Koerte ristatisidemete vigastused on ühed sagedasemad ja samas ka keerulisemad ortopeedilised probleemid. Need mõjutavad oluliselt koera liikumist, elukvaliteeti ja heaolu. Alljärgnevalt selgitame, kuidas ristatisideme vigastus tekib, mis seda põhjustab, mida saab omanik ise ära teha ning milline roll on ravis ja massaažil.
Ilutulestik on paljude inimeste jaoks pidu ja rõõm, kuid koerte jaoks võib see tähendada tugevat stressi, hirmu ja isegi paanikat. Koerte kuulmine on inimesest kordades tundlikum ning ootamatud valjud paugud, vibratsioon ja valgussähvatused võivad looma täielikult tasakaalust välja viia. Allpool leiad praktilised ja loomale sõbralikud juhised, kuidas oma koera aidata – enne ilutulestikku, selle ajal…
Leptospira bakterid levivad nakatunud loomade uriiniga, mis võib saastada vett, pinnast või toitu. Koerad saavad nakkuse enamasti: juues või ujuda üritades saastunud veekogus (nt lombid, tiigid, kraavid), nuusutades või lakudes uriiniga saastunud pinda, kokkupuutel teiste nakatunud loomadega (rotid, rebased, metsloomad). Bakterid sisenevad organismi läbi limaskestade või väikeste haavade nahal.