Laminiit on üks tõsisemaid ja valusamaid kabjahaigusi, mis võib hobuse elu tugevalt mõjutada. Tegemist on põletikulise protsessiga kabjasiseses koes (lamellides), mis ühendavad kabaseina ja kabjaluu. Laminiit põhjustab loomadel ühe või mitme jäseme longet. Kui need struktuurid põletiku tõttu nõrgenevad, võib kabjaluu oma asendit muuta ja kõige raskemal juhul kabjast läbi vajuda.
Kuidas laminiit väljendub?
Laminiidi puhul on hobusel sageli:
- jäik või ettevaatlik liikumine,
- tahtmine rohkem lamada, et vähendada koormust kapjadele,
- raskuse nihutamine ühelt jalalt teisele,
- ebatavaline seismisasend (eesjalad ette sirutatud, et vähendada valu),
- kapjade kuumem pind, eriti kabjaseinas ja tallas,
- tugev pulss sõrgatsiarteri piirkonnas.
Mida jälgida?
Laminiidil eristatakse tavaliselt kolme faasi: arenev, äge ja krooniline.
Arenev
Arengufaasis saab alguse kabjalamellide kahjustumine. Tavaliselt loomad kliinilisi tunnuseid välja ei näita, ehkki esmased patoloogilised muutused juba toimuvad.
Äge
Selles faasis on märgatavad esimesed lonke tunnused. Võib aset leida kabjaluu nihkumine ja rotatsioon võivad toimuda, kuid kõikidel hobustel luu asend ei muutu. Hobusel võib esineda tugevnenud pulss jäsemetes. Lisaks võib esineda kapjade temperatuuri tõus, turse jäsemetes, pidev tugijala vahetamine, vaevumärgatav või ka ilmselge lonkamine, ebamugavust väljendav seisak, soovimatus liikuda ja vastumeelsus püsti tõusta.
Krooniline
Kauem kui nädala kestnud kliiniliste tunnuste korral diagnoositakse krooniline laminiit. Selles faasis põhjustab valu ja longet kabjaluu nihkumine, mille ulatust saab määrata röntgeni abil. Hobusel võib kapjades esineda tugevnenud pulss, erineva tugevusega longe ja kaalulangus. Kabjapiirdesse võib tekkida lõhe ja iseloomulik nõgus profiil. Pikema aja peale võivad kabjale tekkida märgatavad kasvurõngad. Osal hobustest võib valgejoone eralduda, kabjatohl rabestuda ja tekkida abstsessid. Raskematel juhtudel võib kabjaluu tungida läbi kabja põhja.
Esimesed märgid laminiidist võivad olla väga väikeses. Omanik peaks tähele panema:
- kui hobune liigub äkitselt kangelt,
- kui kabjad on katsudes soojemad,
- kui hobune ei soovi liikumisel pöördeid teha,
- kui hobune hakkab ootamatult rohkem lamama.
Varajane avastamine on äärmiselt oluline, sest mida kiiremini alustatakse raviga, seda parem on prognoos.
Kuidas ravida?
Laminiit on alati erakorraline seisund! Ravi sõltub haigusprotsessi raskusest, kuid tavaliselt sisaldab see:
- loomaarsti sekkumist – valu leevendavad ja põletikuvastased ravimid,
- sepatööd – spetsiaalne kabjahooldus ja vajadusel tugi- või ortopeedilised rauad
- dieedi korrigeerimist – piiratud karjamaal viibimine, suhkrute ja tärkliserikaste söötade vähendamine,
- puhkust ja liikumise piiramist – hobust ei tohi sundida liigutama, kui see tekitab valu.
Raskematel juhtudel võib ravi olla pikaajaline ning prognoos sõltub sellest, kui palju on kabjastruktuurid kahjustunud.
Millistel hobustel esineb sagedamini?
Laminiidi riskigruppi kuuluvad hobused ja ponid, kes:
- on ülekaalulised või kergesti rasvuvad,
- saavad rohkelt värsket kevadist või sügisest rohtu, mis on suhkruterikas,
- kannatavad ainevahetushäirete (nt Cushingi tõbi, insuliiniresistentsus) all,
- on kogenud tugevaid kabjatraumasid või saanud mõne raske haiguse tagajärjel tüsistusena laminiiti.
- Laminiiti soodustavate tegurite hulka kuuluvad ka näiteks liigne süsivesikute kogus söödas, endotoksiinde moodustumist põhjustavad seisundid, halb verevarustus ja ebapiisav kabjahooldus.
✨ Massaaži roll: Kuigi massaaž ei ravi laminiiti otseselt, võib see aidata hobusel vähendada kompensatoorset pinget teistes lihasrühmades (näiteks selg ja õlad), mis tekib siis, kui hobune püüab haigete kapjade eest koormust ära võtta. Nii saab toetada taastumist ja parandada hobuse üldist enesetunnet.
Lisa kommentaar