Suvi kutsub meid koos koertega loodusesse – järvede, tiikide ja mererandade äärde. Kahjuks peitub soojas ja seisvas vees oht, mida palja silmaga ei pruugi alati märgata. Selleks on sinivetikad, mis võivad põhjustada koeral raske mürgistuse juba mõne minuti jooksul pärast kokkupuudet.
Paljud koeraomanikud arvavad ekslikult, et ohtlik on ainult roheline või haisva lõhnaga vesi. Tegelikult võivad sinivetikad olla vees ka siis, kui see näib pealtnäha üsna puhas.
Selles artiklis vaatame, kuidas sinivetikad tekivad, miks need on koertele nii ohtlikud, millised on esimesed sümptomid ning kuidas anda kiiret esmaabi.
Mis on sinivetikad?
Sinivetikad ehk tsüanobakterid ei ole tegelikult vetikad, vaid bakterid, mis suudavad fotosünteesida nagu taimed.
Need paljunevad eriti kiiresti:
- kuuma ilmaga;
- toitainerikkas vees;
- seisvas või aeglaselt liikuvas vees;
- madalates järvedes ja tiikides.
Õitsemise ajal toodavad paljud liigid tugevaid mürkaineid ehk tsüanotoksiine, mis võivad kahjustada:
- maksa;
- närvisüsteemi;
- neere;
- seedetrakti;
- südant.
Kõik sinivetikad ei tooda mürke, kuid palja silmaga ei ole võimalik teha vahet ohtlikel ja ohututel liikidel. Seetõttu tuleb igasse kahtlasesse veekogusse suhtuda ettevaatlikult.
Kus võib sinivetikaid kohata?
Kõige sagedamini leidub neid:
- järvedes;
- tiikides;
- paisjärvedes;
- väikestes seisvates veekogudes;
- aeglase vooluga jõgedes;
- rannikuäärses merevees soojade ilmadega.
Oht suureneb eriti pärast mitmepäevast kuumalainet.
Kuidas sinivetikad välja näevad?
Need võivad meenutada:
- rohelist värvi suppi;
- hernesuppi;
- sinakasrohelist kihti vee pinnal;
- kollakaspruuni või türkiissinist kilet;
- rohekaid tükke vee pinnal.
Mõnikord võivad need koguneda hoopis kaldasse, kuhu koerad sageli jooma lähevad.
Kui vees on:
- roheline vaht,
- õline kile,
- värvimuutus,
- ebameeldiv lõhn,
siis ära lase koeral sinna minna.
Miks on sinivetikad koerale nii ohtlikud?
Koerad joovad sageli ujumise ajal vett ning lakuvad pärast ujumist oma karvkatet. Nii võib mürgine vesi sattuda organismi isegi siis, kui koer jõi vaid väga väikese koguse.
Mõnel juhul piisab vaid mõnest lonksust.
Lisaks võib mürke imenduda suu limaskestade kaudu.
Kuidas mürgid organismi mõjutavad?
Sõltuvalt sinivetika liigist võivad toksiinid kahjustada erinevaid elundeid.
Maksamürgid
Need võivad põhjustada:
- maksarakkude kiire hävimise;
- sisemisi verejookse;
- maksapuudulikkuse;
- šoki.
Ilma kiire ravita võib seisund lõppeda surmaga.
Närvimürgid
Need mõjutavad närviimpulsside ülekannet.
Võivad tekkida:
- lihastõmblused;
- koordinatsioonihäired;
- krambid;
- hingamislihaste halvatus.
Kõige raskematel juhtudel võib koer surra hingamise seiskumise tõttu.
Millised on sümptomid?
Esimesed tunnused võivad ilmneda juba 5–30 minuti jooksul, kuid mõnikord alles mõne tunni pärast.
Varajased sümptomid
- tugev süljevool;
- rahutus;
- oksendamine;
- kõhulahtisus;
- kõhuvalu;
- nõrkus;
- isutus.
Raskemad sümptomid
- värisemine;
- koordinatsioonihäired;
- komistamine;
- lihaskrambid;
- hingamisraskus;
- kahvatud või kollakad limaskestad;
- kokkuvajumine;
- teadvusekaotus.
Need sümptomid vajavad viivitamatut veterinaarabi.
Mida teha kohe?
Kui kahtlustad sinivetika mürgistust:
1. Võta koer kohe veest välja.
Ära lase tal enam vett juua ega ujuda.
2. Loputa karvkate puhta veega.
See vähendab võimalust, et koer lakub mürgid hiljem karvadelt sisse.
Kasuta võimalusel kindaid.
3. Ära lase koeral ennast lakkuda.
Kui võimalik, kata koer rätikuga või kasuta kraed, kuni jõuad loomaarsti juurde.
4. Võta kohe ühendust veterinaariga.
Ära jää ootama sümptomite süvenemist.
Kas oksendamist tuleks esile kutsuda?
Ära kutsu oksendamist ise esile, kui veterinaar pole seda juhendanud.
Mõned mürgid võivad söögitoru uuesti läbides tekitada lisakahjustusi ning krampide või teadvusehäire korral võib koer oksendades sisu hingamisteedesse tõmmata.
Mida loomakliinikus tehakse?
Ravi sõltub sümptomitest.
Võidakse kasutada:
- veenisisest vedelikuravi;
- maksafunktsiooni toetavaid ravimeid;
- krambivastaseid ravimeid;
- aktiivsütt (sobivatel juhtudel);
- vereanalüüse;
- maksatalitluse jälgimist;
- intensiivravi.
Mida kiiremini ravi algab, seda suurem on paranemise võimalus.
Võimalikud tüsistused
Raske mürgistuse korral võivad tekkida:
- äge maksapuudulikkus;
- neerukahjustus;
- vere hüübimishäired;
- ajukahjustus;
- püsivad neuroloogilised probleemid;
- mitme elundi puudulikkus.
Paraku võivad mõned mürgistused lõppeda surmaga isegi kiire ravi korral.
Kuidas sinivetika mürgistust ennetada?
Kõige parem ravi on ennetamine.
✔ Väldi rohekat või hägust vett.
✔ Ära lase koeral juua seisvast veest.
✔ Kontrolli enne ujumist kohalikke hoiatusi.
✔ Võta jalutuskäigule kaasa joogivesi.
✔ Hoia koer rihmas tundmatute veekogude läheduses.
✔ Pärast ujumist loputa koer puhta veega.
Miks kutsikad ja väikest kasvu koerad on suuremas ohus?
Kuigi sinivetikad võivad ohustada iga koera, on kutsikad ja väikest kasvu koerad eriti suure riskiga.
Väiksem kehakaal
Mürgistus sõltub sageli allaneelatud toksiini kogusest kehakaalu kohta. Kui suur koer joob ja väike koer joob sama koguse saastunud vett, saab väiksem koer kehakaalu kohta oluliselt suurema mürgidoosi. Seetõttu võivad sümptomid areneda kiiremini ja olla raskemad.
Uudishimulik käitumine
Kutsikad uurivad maailma suu kaudu. Nad lakuvad vett, taimi, muda ja mänguasju ning neelavad sageli rohkem vett kui täiskasvanud koerad. Samuti puudub neil kogemus võimalike ohtude vältimiseks.
Nõrgem organism
Noore koera maks ja immuunsüsteem alles arenevad. See võib vähendada organismi võimet mürgiseid aineid kahjutuks teha ning suurendada raskete tüsistuste riski.
Rohkem ujumist ja mängimist
Paljud kutsikad ja aktiivsed väikesed koerad veedavad vees palju aega, ujuvad, hammustavad veetaimi või toovad mänguasju veest. Selline käitumine suurendab kokkupuudet sinivetikatega.
Kui sinu koer kuulub riskirühma, tasub suvel olla veekogude valikul eriti ettevaatlik ning eelistada ametlikke ujumiskohti, kus vee kvaliteeti regulaarselt jälgitakse.
Kas koer võib mürgistuda ainult karvkatet lakkudes?
Jah, võib.
Paljud koeraomanikud arvavad, et mürgistus tekib ainult siis, kui koer joob saastunud vett. Tegelikult piisab mõnikord sellest, kui koer käib sinivetikatega vees ujumas ning lakub hiljem oma märga karvkatet.
Sinivetikad võivad jääda:
- karvadele;
- käppadele;
- kõhualusele;
- sabale;
- koonule.
Pärast ujumist hakkavad koerad end loomulikult puhastama ning neelavad koos karvkattega ka mürgiseid baktereid ja nende toodetud toksiine.
Seetõttu on väga oluline:
- loputada koer kohe rohke puhta veega;
- kasutada võimalusel kindaid;
- mitte lubada koeral end enne loputamist lakkuda;
- pesta vajadusel ka kaelarihm, traksid ja mänguasjad, mis puutusid veega kokku.
Ka väike kogus mürgiseid toksiine võib tundlikul koeral põhjustada tõsise mürgistuse.
Millised teised suvised veeohtud võivad koera ohustada?
Sinivetikad ei ole ainus põhjus, miks tasub suvel veekogude ääres ettevaatlik olla.
Leptospiroos
Leptospiroos on bakteriaalne haigus, mis levib sageli näriliste uriiniga saastunud vees.
Koer võib nakatuda:
- juues saastunud vett;
- ujudes;
- limaskestade või väikeste nahavigastuste kaudu.
Võimalikud sümptomid:
- palavik;
- loidus;
- oksendamine;
- kõhulahtisus;
- lihasvalu;
- kollatõbi;
- neeru- ja maksakahjustus.
Oluline on teada, et leptospiroos on zoonoos – haigus võib teatud tingimustel kanduda ka inimesele.
Giardia
Giardia on mikroskoopiline sooleparasiit, mis levib saastunud joogivee kaudu.
Sümptomid võivad olla:
- korduv või krooniline kõhulahtisus;
- limane väljaheide;
- kaalulangus;
- gaasid;
- kõhuvalu.
Kõik nakatunud koerad ei pruugi sümptomeid näidata, kuid võivad siiski nakkust edasi levitada.
Seedetrakti bakterid
Seisvas või reostunud vees võivad esineda ka erinevad bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella, mis võivad põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ja vedelikupuudust.
Teravad esemed
Vee põhjas võivad peituda:
- katkine klaas;
- metall;
- õngekonksud;
- teravad kivid.
Need võivad põhjustada sügavaid lõikehaavu käppadele või suuõõnde.
Tugev vool ja uppumisoht
Ka hea ujuja võib sattuda raskustesse kiire voolu, järsu kaldaserva või ootamatute sügavike tõttu. Eriti tähelepanelik tasub olla kutsikate, eakate ja lühikoonuliste tõugude puhul.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas kõik rohelised veekogud sisaldavad sinivetikaid?
Ei. Roheline vesi võib olla põhjustatud ka teistest vetikatest, kuid ilma laboriuuringuta ei ole võimalik kindlalt eristada ohtlikke ja ohutuid õitsenguid. Kahtluse korral ära lase koeral vees ujuda ega sealt juua.
Kas sinivetikad on ohtlikud ka inimesele?
Jah. Ka inimesed võivad saada nahaärritust, silmade ärritust, seedetrakti vaevusi või raskematel juhtudel mürgistuse.
Kui kiiresti tekivad sümptomid?
Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba 5–30 minuti jooksul, kuid mõnel juhul alles mitme tunni pärast.
Kas piisab ainult ühest lonksust?
Jah. Mõne tugevalt mürgise sinivetika korral võib isegi väga väike kogus olla ohtlik.
Kas koer võib mürgistuda ainult ujudes?
Jah. Kui sinivetikad jäävad karvkattele ning koer lakub end pärast ujumist puhtaks, võib ta neelata piisava koguse toksiine.
Kas sinivetikad on ohtlikud ka meres?
Jah. Suve teisel poolel võivad sinivetikad õitseda ka Läänemeres, eriti vaikse ja sooja ilmaga.
Kas keetmine muudab vee ohutuks?
Ei. Sinivetikate toksiinid võivad kuumutamise järel püsima jääda.
Kas kõik koerad haigestuvad ühtemoodi?
Ei. Mürgistuse raskus sõltub koera kehakaalust, allaneelatud kogusest, sinivetika liigist ja organismi tundlikkusest.
Millal peab kindlasti loomaarsti poole pöörduma?
Kohe, kui koer on olnud kokkupuutes kahtlase veega ning ilmnevad oksendamine, loidus, tugev süljevool, värisemine, krambid või hingamisraskused.
Kas sinivetika mürgistusest on võimalik täielikult paraneda?
Jah, kui ravi alustatakse kiiresti. Raske mürgistuse korral võivad siiski tekkida püsivad maksa- või närvisüsteemi kahjustused.
Kas massaaž võib aidata pärast mürgistust?
Ägeda mürgistuse ajal ei ole massaaž sobiv.
Kui koer on veterinaararsti poolt terveks tunnistatud, võib taastumisperioodil loomamassaaž aidata:
- vähendada lihaspingeid;
- parandada vereringet;
- toetada liikumist;
- soodustada üldist taastumist.
Massaaž ei ravi mürgistust ega asenda veterinaarset ravi, kuid võib olla väärtuslik osa taastusravist.
Millal pöörduda kohe veterinaari poole?
Ära jää sümptomeid jälgima, kui:
- koer jõi kahtlasest veekogust;
- ta oksendab;
- tekib tugev süljevool;
- ilmneb värisemine või krambid;
- hingamine muutub raskeks;
- koer muutub loiuks või vajub kokku.
Sellisel juhul on tegemist erakorralise seisundiga.
Kokkuvõte
Sinivetikad võivad muuta tavapärase suvise ujumise eluohtlikuks. Kuna mürgid mõjuvad kiiresti ja nende kogust ei ole võimalik veepinna järgi hinnata, on kõige turvalisem vältida kahtlase välimusega veekogusid täielikult.
Kui koer on olnud kokkupuutes sinivetikatega, loeb iga minut. Kiire tegutsemine, karvkatte loputamine ning viivitamatu pöördumine veterinaararsti poole võivad päästa looma elu.
Suve nautimine koos koeraga on turvaline siis, kui tead võimalikke ohte ja oskad neile õigesti reageerida.
Teadusallikad ja veterinaarsed viited
Artikli koostamisel ja täiendava teabe leidmisel soovitame tugineda järgmistele usaldusväärsetele allikatele:
- Merck Veterinary Manual. Cyanobacterial (Blue-Green Algae) Poisoning in Animals.
- AAHA (American Animal Hospital Association). Juhised lemmikloomade mürgistuste ja erakorraliste seisundite käsitlemiseks.
- WSAVA (World Small Animal Veterinary Association). Ülemaailmsed veterinaarsed ravijuhised ja loomade heaolu soovitused.
- U.S. Environmental Protection Agency (EPA). Harmful Algal Blooms (HABs) – sinivetikate mõju inimestele ja loomadele.
- CDC (Centers for Disease Control and Prevention). Harmful Algal Blooms (HABs) and Pets.
- Terviseamet. Sinivetikate seire Eesti suplusvetes ja terviseriskid.
- Keskkonnaagentuur. Läänemere ja siseveekogude sinivetikate seire ning hoiatused.
- EVS-EN ISO suplusvee kvaliteedi juhised ning Euroopa Liidu suplusvee direktiivi alusel tehtav veekvaliteedi seire
Lisa kommentaar